Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku põhikiri
Kinnitatud EKNK Aastakonverentsil 28. märtsil 2015. aastal
1. Üldsätted
1.1. Kirik
1.1.1. Eesti Kristlik Nelipühi Kirik (EKNK) on episkopaalse struktuuriga koguduste ühendus, kelle usu ja tegevuse aluseks on Piibli Vana ja Uus Testament ning kes on õpetuslikult seotud kolme üldkirikliku - Apostelliku, Athanasiuse ja Nikaia usutunnistusega.
1.1.2. Nimi inglise keeles: Estonian Christian Pentecostal Church, lühendatult ECPC.
1.1.3. EKNK asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.
1.1.4. EKNK on juriidiline isik.
1.2. Kogudus
1.2.1. EKNK moodustavad Piibli Vana ja Uue Testamendi ning käesoleva põhikirja alusel tegutsevad kogudused, kes on iseseisvad juriidilised isikud ja kelle nimeks on Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku (koguduse nimi) Kogudus.
1.2.2. EKNK kogudus on majanduslikult sõltumatu ja selle vara kuulub kogudusele.
1.2.3. EKNK poolt asutatav või EKNK-ga liituda sooviv kogudus esitab avalduse kiriku juhatusele, kes võtab koguduse EKNK liikmeks ning esitab usuliste ühenduste registrisse kantud koguduse EKNK aastakonverentsile õnnistamiseks.
2. EKNK ja koguduste tegevuse eesmärgid ja nende saavutamise abinõud
2.1. Eesmärgid
2.1.1. Piibli õpetusel põhineva usu kuulutamine ja praktiseerimine.
2.1.2. Koguduste ühistöö arendamine.
2.1.3. Ühiskonna teenimine erinevate valdkondade ja sidustamise kaudu, sh kultuur, meedia, heategevus, rehabilitatsioon, haridus, noorsootöö.
2.1.4. Koostöö arendamine erinevate organisatsioonidega Eestis ja välisriikides.
2.2. Eesmärkide saavutamise abinõud
2.2.1. Kristlike/piibellike põhimõtete ja väärtushinnangute levitamine.
2.2.2. Misjonitöö Eestis ja teistes maades.
2.2.3. Koguduste asutamine ja nende abistamine.
2.2.4. Koguduse vaimulike, liikmete ja vabatahtlike koolitamine.
2.2.5. Heategevus, sotsiaaltöö, rehabilitatsioon, noorsootöö jms.
2.2.6. Kirjanduse, audio- ja videomaterjalide kirjastamine ja levitamine.
2.2.7. Oikumeenia.
2.2.8. Allasutuste asutamine ja ühenduste asutamises osalemine.
3. EKNK ja koguduste teenistusvormid ja vaimulikud talitused
3.1. Teenistusvormid on: jumalateenistus, konverents, seminar, laager, koosolek, kontsert jne.
3.2. Vaimulikud talitused on: usuristimine, koguduse liikmeks õnnistamine, Issanda surma mälestamine, ordineerimine, kihlamine, laulatamine, laste õnnistamine, haigete eest palvetamine (üldjuhul õliga võidmise ja käte pealepanemisega), eestpalvetamine, hingehoid, kurjade vaimude väljaajamine, pihtimine, pühitsustalitus ja matusetalitus.
4. Liikmed
4.1. EKNK liikmed
4.1.1. EKNK koosneb vabatahtlikult liitunud kogudustest, kes on registreeritud EKNK põhikirja alusel.
4.2. Koguduse liikmed
4.2.1. Koguduse liikmed on vähemalt 15 aastat vanad või nooremana vanemate või eestkostja loal oma usuliste veendumuste alusel kogudusega liitunud füüsilised isikud, kes on läbi elanud vaimuliku uuestisünni, ristitud ja kelle tahe on elada vastavalt Piibli õpetusele.
4.2.2. Koguduse liikmeks saamise ja väljaarvamise otsustab koguduse pastor. Juhatus korraldab liikmete arvestuse.
4.2.3. Koguduse liige võib kogudusest välja astuda, esitades avalduse koguduse pastorile.
4.2.4. Koguduse pastor võib arvata liikme liikmeskonnast välja, kui liige ei taha elada vastavalt Piibli õpetusele ja koguduse korrale ning eirab korralekutsumist või ei võta koguduse tööst osa enam kui 3 aastat.
4.2.5. Koguduse liige ei vastuta koguduse võlgade ega kogudus liikmete võlgade eest. Koguduse liikme väljaastumisel või väljaarvamisel kogudusest ei tagastata tema poolt kogudusele annetatud raha või muid materiaalseid väärtusi.
4.2.6. Samaaegselt saab olla ühe koguduse liige.
4.2.7. Koguduse liikme õigused:
4.2.7.1. igal vähemalt 18-aastasel teovõimelisel koguduse liikmel on õigus osaleda koguduse aastakoosolekul ja olla valitud juhatusse;
4.2.7.2. saada informatsiooni koguduse tegevuse kohta;
4.2.7.3. EKNK vaimuliku loal korraldada jumalateenistusi ja vaimulikke talitusi, v.a. ordineerimine;
4.2.7.4. osaleda koguduse vaimulikel talitustel.
4.2.8. Koguduse liikme kohustused:
4.2.8.1. käituda ja elada vastavalt Piibli õpetusele ning alluda koguduse korrale;
4.2.8.2. mitte kahjustada koguduse ja EKNK mainet.
5. Vaimulikud
5.1. EKNK pühitsus- ja ordinatsiooniastmed on diakon, pastor ja piiskop.
5.2. EKNK annab ordinatsioonid vastavalt vaimulikuks ordineeritavate kvalifikatsiooninõuetele ja ordineerimise korrale.
5.3. Vaimulike teenistusriietus on pidulik ja sobiv vastavale talitusele. Vaimulik võib kasutada ka riietust, mis on kooskõlas üldkiriklike traditsioonidega.
6. EKNK juhtimine
6.1. EKNK juhtorganid on aastakonverents, kiriku juhatus ja kiriku juht.
6.2. Aastakonverents
6.2.1. EKNK kõrgeim juhtimisorgan on aastakonverents.
6.2.2. Aastakonverents:
6.2.2.1. määratleb EKNK põhisuunad;
6.2.2.2. käsitleb ja kinnitab EKNK õpetuslikud ja ordinatsiooniga seonduvad põhimõtted;
6.2.2.3. võtab vastu EKNK põhikirja ja Kirikukorra, kus sätestatakse EKNK vaimulike ordineerimise kord, aastakonverentsi ja kiriku juhatuse kodukord ning vajadusel muud kiriku üleselt reguleerimist vajavad korrad;
6.2.2.4. kinnitab kiriku juhi;
6.2.2.5. kinnitab kiriku juhatuse;
6.2.2.6. valib revidendi või revisjonikomisjoni liikmed;
6.2.2.7. kinnitab praostkonnad;
6.2.2.8. õnnistab EKNK-sse kiriku juhatuse poolt vastuvõetud koguduse;
6.2.2.9. kinnitab teiste kristlike organisatsioonide liikmeks astumise või neist väljaastumise;
6.2.2.10. kuulab ära ja kinnitab aastakonverentsi poolt valitud isikute ja organite eelneva tööaasta aruanded;
6.2.2.11. arvab koguduse EKNK-st välja, kui koguduse tegevus on läinud vastuollu EKNK põhikirja, aastakonverentsi ja kiriku juhatuse otsustega;
6.2.2.12. otsustab EKNK lõpetamise ja sellega seotud protseduuride üle;
6.2.2.13. käsitleb muid olulisi aastakonverentsi päevakorda võetuid küsimusi.
6.2.3. Kogudused volitavad igale aastakonverentsile delegaadid järgnevalt: kuni 50-liikmeline kogudus nimetab ühe (1) delegaadi, 51-100-liikmeline nimetab kaks (2) delegaati, üle 100-liikmeline kogudus nimetab iga järgmise täis- ja mittetäieliku saja liikme kohta ühe (1) delegaadi lisaks (nt 748 inimese kohta nimetatakse 2+6+1=9 delegaati).
6.2.4. Iga piiskopi ordinatsiooniga isik on aastakonverentsi delegaat.
6.2.5. Aastakonverentsile volitatud delegaatideks võivad olla täieõiguslikud, vähemalt 18aastased koguduse teovõimelised liikmed või koguduse pastor. Delegaatide ülesandeks on esindada hääle- ja sõnaõigusega oma kogudust.
6.2.6. Korralise aastakonverentsi kutsub kokku kiriku juht vähemalt üks kord aastas, teatades aja, koha ja päevakorra kõigile EKNK kogudustele ja piiskoppidele kirjalikult vähemalt üks kuu ette.
6.2.7. Lisaks korralisele aastakonverentsile võib kutsuda kokku erakorralise aastakonverentsi, kui seda peab vajalikuks:
6.2.7.1. kiriku juhatus või
6.2.7.2. vähemalt ¼ EKNK kogudustest.
6.2.8. Kui erakorralise konverentsi kokkukutsuja ei ole kiriku juhatus, siis kokkukutsujad esitavad taotluse koos soovitud päevakorraga kiriku juhatusele, kes on kohustatud erakorralise aastakonverentsi kokku kutsuma soovitud päevakorraga. Konverentsi kokkukutsumine peab aset leidma ühekuulise etteteatamisega hiljemalt kahe kuu jooksul taotluse kättesaamise päevast.
6.2.9. Aastakonverents on otsustusvõimeline, kui see on kokku kutsutud põhikirja alusel. Juhtudel kui otsustatakse EKNK lõpetamist ja põhikirja muutmist, peab olema kohal ⅔ kõigist volitatud ja ametikohajärgset osalemisõigust omavatest delegaatidest.
6.2.10. Aastakonverentsi otsused võetakse vastu avalikul hääletusel absoluutse häälteenamusega (otsuse poolt peab hääletama üle poole hääletamisel osalenutest). Kvoorumi moodustab kohalolevate delegaatide arv. Salajaste hääletuste puhul on kvoorum väljaantud hääletussedelite arv. Kinnitamine tähendab aastakonverentsi otsust.
6.2.10.1. Isikute ametisse valimised ja kinnitamised toimuvad kandidaadi nõusolekul ja salajasel hääletamisel.
6.2.10.2. Kiriku juhi kinnitamiseks on vajalik vähemalt ¾ kohalolevate delegaatide häälteenamus.
6.2.10.3. EKNK tegevuse lõpetamise otsustab aastakonverents vähemalt ¾ kohalolevate delegaatide häälteenamusega salajasel hääletamisel.
6.2.10.4. EKNK põhikirja vastuvõtmise otsustab aastakonverents vähemalt 2/3 kohalolevate delegaatide häälteenamusega salajasel hääletamisel.
6.2.11. Kiriku juht kutsub aastakonverentsile sõnaõigusega osa võtma need kiriku juhatuse liikmed ja revisjonikomisjoni liikmed ning revidendi, kes ei kuulu aastakonverentsi hääleõiguslike delegaatide hulka koguduste poolt volitatud delegaatidena või piiskoppidena. Aastakonverents võib lubada konverentsist sõnaõigusega osa võtma ka teisi isikuid.
6.3. Kiriku juhatus
6.3.1. Kiriku juhatus:
6.3.1.1. juhib kirikut aastakonverentside vahelisel perioodil, viies ellu aastakonverentsi otsuseid;
6.3.1.2. võtab vastu või kinnitab need kiriku tööd reguleerivad dokumendid, millede vastuvõtmine või kinnitamine ei ole antud käesoleva põhikirja alusel aastakonverentsi pädevusse;
6.3.1.3. koostab ja võtab vastu EKNK aastaeelarve;
6.3.1.4. kinnitab EKNK majandusaasta aruande;
6.3.1.5. valib ja esitab kiriku juhi kinnitamiseks aastakonverentsile;
6.3.1.6. nimetab või kutsub tagasi ordinatsioonikomisjoni liikmed, välja arvatud piiskopid.
6.3.2. Kiriku juhatusse kuuluvad ametikohajärgselt kiriku juht, kes on ka kiriku juhatuse esimees, ja praostid. Juhatuse esimehe pädevus on kokku kutsuda ja juhatada juhatuse koosolekuid.
6.3.3. Lisaks käesoleva põhikirja punktis 6.3.2 nimetatud liikmetele võib kiriku juht esitada aastakonverentsile juhatuse liikmeks kinnitamiseks kandidaate, kes on olnud vähemalt 1 aasta EKNK koguduse liikmed. Kiriku juhi ettepanekul kinnitatavate juhatuse liikmete arv peab olema väiksem praostide arvust. Juhatuse liikmete koguarv on vahemikus 3-12.
6.3.4. Kiriku juhi ettepanekul kinnitatava juhatuse liikme volituste tähtaeg on 3 aastat. Kiriku juhil on õigus teha aastakonverentsile ettepanek aastakonverentsi poolt kinnitatud juhatuse liikme ennetähtaegseks tagasikutsumiseks. Aastakonverentsil ametisse kinnitatud uus kiriku juht võib teha aastakonverentsile ettepaneku varem ametisse kinnitatud juhatuse liikme volituste ennetähtaegseks lõpetamiseks.
6.3.5. Kiriku juhatuse esimehe äraolekul täidab juhatuse esimehe ülesandeid juhatuse aseesimees, kes valitakse juhatuse koosolekul pärast juhatuse ametisseasumist kiriku juhi ettepanekul.
6.3.6. Kiriku juhatus on otsustusvõimeline, kui otsuste vastuvõtmises osaleb vähemalt 2/3 liikmetest.
6.3.7. Kiriku juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega (otsuse poolt peab hääletama rohkem liikmeid kui vastu; valimisel osutub valituks enim hääli saanud kandidaat), häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks kiriku juhi hääl. Isikute valimised on salajased.
6.3.8. Kiriku juht võib finants- ja majandustehingutes esindada EKNK-d üksi, teised juhatuse liikmed kahekesi või juhatuse otsuse alusel üksi.
6.4. Kiriku juht
6.4.1. Kiriku juht juhib EKNK-d aastakonverentsi ja kiriku juhatuse koosolekute vahelisel perioodil.
6.4.2. Kiriku juht tegutseb EKNK põhikirja, juhatuse otsuste ja teiste regulatsioonide alusel.
6.4.3. Kiriku juht otsustab EKNK töölepingute sõlmimise ja muud töölepingutega seonduvad küsimused.
6.4.4. Kiriku juht on aruandev kiriku juhatusele kõigis oma teenistusega seotud küsimustes.
6.4.5. Kiriku juht esindab EKNK-d. Kiriku juhti asendab kiriku esindusrollis tema puudumisel või äraolekul vanempraost või kiriku juhi määratud vaimulikud, välja arvatud käesoleva põhikirja punkti 6.3.8 tähenduses.
6.4.6. Kiriku juht valitakse kandidaadi nõusolekul kiriku juhatuse poolt ¾ häälteenamusega ja kinnitatakse aastakonverentsil.
Juhul kui kiriku juhiks valitul piiskopi ordinatsioon puudub, esitab kiriku juhatus ordinatsioonikomisjonile kiriku juhiks valitu piiskopiks ordineerimise taotluse.
6.5. Vanempraost
6.5.1. Vanempraost esindab kiriku juhi äraolekul EKNK-d, välja arvatud käesoleva põhikirja punkti 6.3.8 tähenduses.
6.5.2. Vanempraost allub kiriku juhile.
6.5.3. Vanempraosti valib kiriku juhatus praostide hulgast, kui kiriku juht peab seda vajalikuks. Kandidaadi esitab kiriku juht.
6.6. Ordinatsioonikomisjon
6.6.1. Ordinatsioonikomisjon:
6.6.1.1. teeb ordineerimisotsused, mis on aluseks ordineerimistalituse läbiviimiseks;
6.6.1.2. peatab oma otsusega ordinatsiooni;
6.6.1.3. hindab kandidaatide sobivust saada ordineerituks;
6.6.1.4. korraldab ordineeritavate ja ordineerimise arvestuse.
6.6.2. Ordineeritavate kvalifikatsiooninõuded ja vaimulike ordineerimise korra esitab ordinatsioonikomisjon kiriku juhatusele, kes esitab need kinnitamiseks aastakonverentsile.
6.6.3. Ordinatsioonikomisjoni kuulub 3-5 vaimulikku, nende hulgas kõik EKNK piiskopi ordinatsiooniga isikud.
6.6.4. Kiriku juhatus nimetab ja kutsub tagasi ordinatsioonikomisjoni kuuluvad isikud, välja arvatud piiskopid.
6.6.5. Komisjoni tööd juhib piiskopi ordinatsiooniga kiriku juht, tema puudumisel mõni teine piiskop või piiskoppide puudumisel vanempraost.
6.7. Revideerimine
6.7.1. Revident või revisjonikomisjon esitab kiriku korralisele aastakonverentsile aruande, mis sisaldab juhtorganite ja raamatupidamise revisjoni tulemusi.
6.7.2. Revideerimiseks valib aastakonverents kolmeks aastaks revidendi või kuni kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.
6.7.3. Revident või revisjonikomisjoni liikmed ei või olla samal ajal kiriku juhatuse liikmed ega raamatupidajad.
6.8. Allasutused
6.8.1. Kiriku juhatus võib vajadusel ellu kutsuda allasutusi ja ühendusi, mis võivad olla juriidilised isikud. Allasutuste juhid, juhatuste liikmed kinnitatakse ja vabastatakse kiriku juhatuse otsusega.
6.8.2. Allasutuste põhikirjad, eelarved ning tegevuse suunad kinnitatakse kiriku juhatuse otsusega.
7. Praostkond
7.1. EKNK-sse kuuluvad kogudused moodustavad praostkondi. Iga kogudus kuulub praostkonda.
7.2. Praostkondade asutamine ja likvideerimine ning piiride kindlaksmääramine kinnitatakse aastakonverentsil kiriku juhatuse ettepanekul.
7.3. Praost:
7.3.1. Praostkonnal on praost, kes kannab hoolt ja on vaimulik ülevaataja praostkonna koguduste pastoritele.
7.3.2. Praostkonna praost esindab praostkonnas kiriku juhatust ja kiriku juhatuses praostkonna kogudusi.
7.3.3. Praosti ettepanekul, koostöös koguduse juhatusega, kinnitab kiriku juht ametisse koguduse vanempastoreid, pastoreid ja diakone. Praost õnnistab pastori teenistusse ja teenib vajadusel kogudust pastori vahetusel ja muudes vaimulikku tuge vajavates olukordades.
7.3.4. Koostöös kiriku juhi ja koguduse juhatusega aitab praost või vanempraost vabastada ametist koguduse vaimulikke, kes ei toimi Piibli õpetuse, EKNK usutunnistuse või EKNK põhikirja alusel.
7.3.5. Praost valitakse kandidaadi nõusolekul, koostöös vanempraostiga, antud praostkonna koguduste poolt lihthäälteenamusega 3 aastaks. Kogudusel on praosti valimisel üks hääl. Valimistest kutsutakse osa võtma kõiki kogudusi. Valimistulemuse otsuse kinnitab kiriku juht kirjalikult.
8. Kogudus
8.1. Koguduse juhtorganid on aastakoosolek, juhatus ja pastor.
8.2. Koguduse aastakoosolek
8.2.1. Koguduse kõrgeim juhtimisorgan on koguduse aastakoosolek.
8.2.2. Aastakoosolek:
8.2.2.1. kinnitab ja kuulab ära aastakoosoleku poolt valitud isikute ja organite eelneva tööaasta aruanded;
8.2.2.2. kinnitab pastori ettepanekul juhatuse liikmed ja koguduse esindamise korra vastavalt käesoleva põhikirja punktile 8.4.9;
8.2.2.3. valib revidendi või revisjonikomisjoni liikmed või määrab auditeerimise;
8.2.2.4. otsustab koguduse tegevuse lõpetamise;
8.2.2.5. otsustab koguduse EKNK-st väljaastumise.
8.2.3. Aastakoosoleku kutsub kokku pastor vähemalt kord aastas. Erandkorras kutsutakse aastakoosolek kokku koguduse juhatuse või vähemalt 1/3 koguduse liikmete nõudmisel.
8.2.4. Aastakoosoleku toimumise ajast, kohast ning päevakorrast teatatakse koguduse liikmetele ette 15 päeva enne koosolekut kirjalikult või suuliselt vähemalt kahel üldisel koguduse regulaarsel jumalateenistusel.
8.2.5. Aastakoosolek on otsustusvõimeline, kui see on kokku kutsutud põhikirja alusel. Juhtudel kui otsustatakse koguduse lõpetamist või EKNK-st väljaastumist, peab ⅔ koguduse liikmetest kohal olema.
8.2.6. Aastakoosoleku otsused võetakse vastu avalikul hääletusel absoluutse häälteenamusega (otsuse poolt peab hääletama üle poole hääletamisel osalenutest). Kvoorumi moodustab kohalolevate koguduse liikmete arv.
8.2.7. Isikute ametisse valimised ja kinnitamised toimuvad kandidaadi nõusolekul.
8.3. Pastor
8.3.1. Pastor on koguduse juht. Juhul, kui koguduses on rohkem pastoreid, siis on juhtimismudeliks vanempastor ja pastorid või pastor ja abipastorid.
8.3.2. Pastor vastutab, et kogudus tegutseb vastavalt Piibli õpetusele, EKNK usutunnistusele ja EKNK põhikirjale.
8.3.3. Pastor esindab kogudust.
8.3.4. Pastor nimetab koguduse delegaadid EKNK aastakonverentsile, kaasates vajadusel koguduse juhatust.
8.3.5. Pastor informeerib kogudust, juhatust ja praosti pastoriteenistusega seotud küsimustes.
8.3.6. Pastor kutsutakse ametisse kandidaadi nõusolekul juhatuse poolt koostöös praostiga. Pastori ametivolitused algavad hetkest, kui ta on seatud ametisse käte pealepanemise kaudu praosti või tema esindaja poolt. Ametisseseadmine dokumenteeritakse juhatuse poolt.
8.3.7. Pastor on pastori ordinatsiooniga või seda taotlev isik. Pastori ordinatsiooni puudumisel algatab praost pastori ordinatsiooni saamise.
8.3.8. Pastor esitab avalduse omal soovil ametist lahkumiseks juhatusele ja praostile minimaalselt üks kuu ette ning teeb igakülgset koostööd teenistuse üleandmiseks. Pastori ametivolitused lõppevad tema avalduse alusel tehtud juhatuse otsusega, millest teavitatakse kogudust.
8.3.9. Pastori puudumisel määratakse juhatuse kirjaliku otsusega, koostöös praostiga, ametisse ajutine pastori kohusetäitja.
8.3.10. Vajadusel toetavad pastorit koguduse töö korraldamisel ordineeritud diakonid, kes on ametisse kinnitatud EKNK põhikirja ja ordineerimise korra kohaselt.
8.4. Koguduse juhatus
8.4.1. Juhatus:
8.4.1.1. korraldab koguduse juhtimist ning vastutab koguduse õigus- ja majandusalaste küsimuste lahendamise eest;
8.4.1.2. koostab ja võtab vastu koguduse aastaeelarve ning kinnitab koguduse majandusaasta aruande;
8.4.1.3. korraldab koostöös praostiga koguduse pastorite ja teiste vaimulike ametisse kutsumist ja vabastamist.
8.4.2. Pastor on ametikohajärgselt koguduse juhatuse liige.
8.4.3. Pastor esitab aastakoosolekule kinnitamiseks juhatuse liikmete kandidaadid ja koguduse esindamise korra vastavalt käesoleva põhikirja punktile 8.4.9. Juhatuse liikmed peavad olema EKNK koguduse liikmed. Juhatuse liikmete volituste tähtaeg on kolm aastat.
8.4.4. Koguduse juhatus on 3-15 liikmeline. Juhatus valib esimehe juhatuse koosolekul pärast juhatuse ametisseasumist. Juhatuse esimehe pädevus on kokku kutsuda ja juhatada juhatuse koosolekuid.
8.4.5. Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas.
8.4.6. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt ½ liikmetest.
8.4.7. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega (otsuse poolt peab hääletama rohkem liikmeid kui vastu; valimisel osutub valituks enim hääli saanud kandidaat), häälte võrdsel jagunemisel on otsustav pastori hääl.
8.4.8. Koguduse juhatus võib vajadusel ellu kutsuda allasutusi ja ühendusi, mis võivad olla juriidilised isikud. Allasutuste juhid, juhatuste liikmed kinnitatakse ja vabastatakse koguduse juhatuse otsusega.
8.4.9. Kogudust võivad tehingute tegemisel esindada pastor ning pastori ettepanekul juhatuse liikmed kas üksinda või mitmekesi koos, vastavalt koguduse aastakoosoleku poolt kehtestatavale koguduse esindamise korrale. Juhatuse liikmed ja esindusõiguse erisused kantakse vastavalt aastakoosoleku otsusele usuliste ühenduste registrisse.
8.5. Revideerimine
8.5.1. Revident või revisjonikomisjon esitab koguduse korralisele aastakoosolekule aruande, mis sisaldab majandustegevuse ja raamatupidamise revisjoni tulemusi.
8.5.2. Revideerimiseks valib aastakoosolek kolmeks aastaks revidendi või kuni kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revideerimise asemel võidakse auditeerida.
8.5.3. Revident või revisjonikomisjoni liige ei või olla samal ajal koguduse juhatuse liige ega raamatupidaja.
9. Finantsmajanduslik tegevus
9.1. EKNK ja koguduste valduses ja kasutuses on põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks vajalik kinnis- ning vallasvara, mis jaguneb põhi- ja käibevahenditeks ning kajastub bilansis. Vahendid tekivad füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest, pärandustest, kingitustest, regulaarsetel teenistustel ja erakorralistel üritustel kogutud korjandustest, eri- ja sihtfondidest ning muudest laekumistest nii Eestist kui välismaalt. Annetatud vahendid võivad olla ka mitterahalised.
9.2. EKNK-l ja kogudustel on samuti õigus põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks juhatuse otsusel:
9.2.1. arendada majandustegevust;
9.2.2. omada, osta, müüa, võõrandada, annetada, kinkida, rentida ning anda tasuta kasutamiseks oma bilansis olevaid materiaalseid väärtusi;
9.2.3. välja anda stipendiume.
9.3. EKNK ja koguduste vara käsutamise üle otsustab juhatus, kes on varaliselt vastutav finants- ja majandustegevuse eest.
9.4. Kogudus ei vastuta oma varaga EKNK võlgade eest, ka ei vastuta EKNK oma varaga koguduse võlgade eest.
10. Tegevuse lõpetamine
10.1.EKNK tegevuse lõpetamine
10.1.1. EKNK tegevuse lõpetamise otsustab EKNK aastakonverents ¾ häälteenamusega salajasel hääletamisel.
10.1.2. Aastakonverents otsustab, kuidas likvideerimine läbi viiakse ja kellele see ülesandeks määratakse.
10.1.3. EKNK tegevuse lõpetamisel kasutatakse EKNK varasid seadusega ettenähtud alustel ja korras.
10.2.Koguduse tegevuse lõpetamine
10.2.1. Koguduse tegevuse lõpetamiseks ja EKNK-st väljaastumiseks on vajalik vähemalt 2/3 koguduse liikmete kohalolek koguduse aastakoosolekul. Otsus võetakse vastu salajasel hääletamisel ¾ häälteenamusega.
10.2.2. EKNK-st välja astunud kogudus tagastab EKNK-le EKNK bilansis olevad varad, kui ei ole muid kirjalikke kokkuleppeid.
10.2.3. Koguduse aastakoosolek määrab likvideerimiskomisjoni.
10.2.4. EKNK koguduse tegevuse lõpetamisel lähevad selle varad üle EKNK-le.